Nullpunktipraksis kui nähtamatu juhtimine
Juhi eneseareng kui erialaoskuste väline tööriist. Tamur Tohver, Äripäev 2023.
Juhtimine muutub tasakaalutuks, kui kasutusel on aegunud toimimisviisid või enesekeskne suhtumine. Paratamatult lisandub vältimatu teadmatus iga uue ülesande ees. Ajakriitilises olukorras näiteks ei märgata sageli kõiki tegevusvõimalusi, oma sisemist ressurssi või tajutakse isegi rünnakut. Uued tegurid pealtnäha tuttavas situatsioonis vähendavad alati õnnestumise tõenäosust. Juhi ülesanne on aga olla efektiivne just tundmatus olukorras. Määravaks saavad tema kogemused, kuid ka iseloom ja suhtumine. Kõik see loob juhile enesearengu nõude, et juhtimine oleks igas olukorras tasakaalustatud.
Nüüdsel materialismi ajastul on kasvava sotsiaalse teadvuse kontekstis tugevalt esile kerkinud soov sügavama eneseteostuse järele (Bachkirova, 2022). Tema sõnul toob individuaalse arengu vajadus juhile kaasa pühendumise tunnetamise luues eesmärgistatuse ning osaduse tunde. Personaalse kasumlik eesmärk, sh. karjääri tegemise näol, asendub ühiskonna teenimise missiooniga.
Partnerlus
Keerulistes hetkedes loob tundmatu olukord ebakindlust, hägustades objektiivsust ning reaktsioonivõimet. Tekib sisemine või väline pinge, vastandumine partnerluses, juhi isiklik haavatavus kasvab ning tulemuslik tegevusvoog võib muutuda ebaadekvaatseks ja konfliktseks. Probleemiks muutub ümberhäälestuse võimekus kriitilises hetkes ja selle kvaliteet. Juhtimine on haavatud, sest jätkusuutlikke otsuste langetamine muutub kõikuvaks.
Kõrge enesehinnangu korral võib iga nõuanne nurjuda partneri enesekaitselise hoiaku tõttu. Madala enesekindlusega inimene pelgab samas pakkuda enda lahendusi ning saab protsessi kaasatud pealiskaudselt. Olles sellises partnerluses peamiselt tegevuses vastastikuse enese kehtestamisega, nihkub osalejate fookus paratamatult tegemiselt enda soorituse hindamisele: kas ma olen piisav? Tekib vastandumine uue idee või eriarvamuse, isiklike ambitsioonidega ja sooritusärevus hakkamasaamise ees. Intrigeeriva ergutuse asemel blokeerib see kõik teovõimekuse.
Null Punkt
Null Punkt on hetk, mil langetakse välise või seesmise impulsi tõttu püsivast kandvast tegevusvoost välja. Ebameeldiv sündmus või ebasobiv reaktsioon käivitab uue olukorra. Olles väljunud eelmisest tegevusest või meeleseisundist ja sisenemata järgmisse tekib „peata olek“. Fookus läheb jõulisele ehmatusele, et järg on kadunud. Harjumuspärane tegevusvoog katkeb ja vastavalt meie kohanemisvõimekusele on kõik järgnev kas pidurdav, lõhkuv või tulemuslik.
Sa võid oma erialaseid oskusi arendada lõpmatult. Ühel päeval oled sa tipus. Kuidas ja kuhu edasi? Erialane oskus üksi ei ole piisav. Sina ise oled piisav. Avarda ennast!
Voog on tugeva fokusseerimisega sügava keskendumise seisund, mis võrdub absoluutse neeldumisega tegevusse. Lihtne on sellesse siseneda, saavutus on selles püsida.
Nullpunktipraksis
7 vastust Juhtimiskunstis
Tamuri Voog
Tamur
Teadvus loob igast olukorrast endale mustri, et vajadusel seda uuesti rakendada, jagunedes alati põhifookuse ja häirivate tegurite vahel ning võttes “vastutuse” enda jagamise eest esmase ülesande ja „segaja“ vahel, isegi kui indiviid ei ole nõus (Thomson and Jaque, 2020). Tekib tagasiside ringlus ja kuna selline ringlus on lõputu, on tähelepanu pidevalt hajutatud. Selle ärevuse ja eksimuskogemusega ei harju kunagi; isik saab häiritud iga kord uuesti, kui segav impulss ilmub, ringlus suureneb, kuni pinge jõuab paanikahoogude tasemeni ja hävitab sooritusvõime täielikult. Hirmust ja segadusest võib saada foobia ja teatud tegevusi hakatakse vältima. Need protsessid toimuvad automaatselt, on väga jõulised ja neid saab peatada vaid somaatiliste reaktsioonide muutmisega läbi eelneva treeningu.
Null Punkti negatiivse efekti asemel võiksime aga kasutada seda positiivse pausina, mis võimaldab taas keskenduda peamisele ülesandele, ennetades vastandumist. See on peegeldamise hetk kas ajakriitilises otsustusolukorras või pikemas tegevusperioodis, et luua isiklik veendumus võimaliku lahenduse efektiivsusest. See on peegeldamise hetk kas ajakriitilises otsustusolukorras või pikemas tegevusperioodis, et luua isiklik veendumus võimaliku lahenduse efektiivsusest.
Nullpunktipraksis sündis vajadusest toestada meeskonda võtma riske neile uutes tegevustes turvamaks tulemuslikku sooritusvoogu. Kriitilistes protsessides on inimeste egod alarmeeritud ja usaldavad enda lahendust, et olla kindlad õnnestumises. Nullpunktipraksis aitab ennetada ja maandada konflikte, arendab süvenemist detaili, tõstes isetust ning isikliku taandamist luues kompromissivalmiduse. Selline treening aitab suunata fookuse hirmudelt, eelarvamustelt ja saavutusvajaduselt tulemuslikule tegutsemisele ühise eesmärgi nimel. Ootamatu häiriva välisimpulsi tekkides oskab teadvus ennetada kriitilist olukorda.
Juhi võimalus läbi Nullpunktipraksise on leida isiklik tasakaal, detailitäpsus teiste juhendamisel ja sõltumatus välisabist. Treening toob ansambli vajaduste peentunnetuse, on stressi ja läbipõlemise ennetuseks ning horisontaalse-nähtamatu juhtimise aluseks.
(Tamur Tohver, Äripäev, 2023)