DHARMA SWASTI PRAKSIS
Ma hingan Kõiksusega kooskõlas. Ma olen nii Sõnum kui selle kandja.
Jooga kaheksa komponenti on:
Hatha Yoga on tuntud nii iseseisva füüsilise jooga liigina, kui ka osana mistahes jooga suunast. Jooga kasulikkus meie igapäevaelus on kirjeldatud mitmete teadlaste poolt, enamasti kui heaolu praktika (tuginedes peamiselt hatha jooga ja meditatsiooni kogemusele). Nagu aga kindlasti tead, pakub ta ka midagi enamat. Kogedes maailma mitmetasandiliselt nii läbi meelte kui teadvuse eri tasandite, õpime tundma paremini nii ennast kui kogu maailma tervikeksistentsi. Olema rõõmsamad, tervemad, loovamad ja julgemad ning püsima seeläbi paremini harmoonias.
Öeldakse, et jooga on ühe-otsa pilet. Sõit ühes suunas, kust tagasiteed ei ole… Kõlab küllap hirmutavalt? Kindlasti, kui sa jääd pinnapealseks. Ei ole põhjust hirmu tunda, sa liigud ühes suunas -edasi- vaid sel põhjusel, et rahulikus mõnusas ühtlases praktiseerimise voos rikastavad sind äratundmised ja üllatavad taipamised. See on meeldiv, kergendav ja valgustav. Valgustumine iseenesest on jõukohane igale inimesele. Valgustumine tähendab tegelikult vaid hetke, mil sa taipad, mis sind tegelikult rõõmustab ja väestab, elada aitab. Enamasti mõistad samal hetkel, et edasi soovid minna just selles kerguses ning lihtsuses. Ja selles aitabki sind igapäevane praktika.
Dharma Swasti Yoga on praksis, mis ühendab mõtestamise läbi teadmiste kehameele praktikaga. Seeläbi on DSY nii külluslik kui järjepidev.
Dharma Swasti on kantud psühhofüüsilisest-vaimsest lähenemisest, pidades oluliseks füüsiliste asendite sidusust hingamistehnikate, energiakeskuste (chakra) aktiveerimise ning tajuliste keskendumispraktikatega. Me tunneme ka Mudrasid (sõrmejooga) ning Mantraid (tähendustega häälelised lauldavad-lausutavad silpvõnked muutuse esilekutsumiseks). Täna on tavaks muutunud joogatehnikate eraldamine teineteisest, pakkudes näiteks eraldi ’imevahendina’ hingamistehnikaid või ainult füüsilist lähenemist ja meditatsioone. Dharma Swasti Yoga sellist lahutamist õigeks ei pea ja kui täpsemalt uurida, siis jõuad peagi kogemuseni, et nad selliselt ka täiuslikult ei toimi. Kogu Dharma Swasti alus on õige suhtumine, mida rõhutab kogu Veda filosoofia. Ainult nii on ring täiuslik lõputu vorm.
Tamur
Dharma (sanskriti k ‘seadmus’, ‘õpetus’, tuleneb verbijuurest ‘koos hoidma’) on mõiste, mis tähendab nii kõiksuse toimimise aluspõhimõtteid kui nendega kooskõlalist õiget elamisviisi. Dharma on asjadele ja sündmustele sisemiselt omane tõeline reaalsus. Dharma avaldub inimese elus ja teguviisis eetilisuse, õigluse ja voorusena. Samuti haarab see inimese vastutust ja kohustusi ühte terviklikku valdkonda. Me kohtame siin-seal ka pali-keelset nimekuju ‘dhamma’ sama nähtuse tähistamiseks. Sanskritikeelne ‘swasti‘ tähistab kõige heaendelise, paljutõotava, õitsengu ja heaolu allikat. Swastika kujundit peetakse 5-12 000 aastat vanaks. Erinevates variatsioonides on sel üsna lähedane seos eestipärase ratas- ristile. Dharma Swasti on “tee eneseteostuseni”.
Praksis
Dharma Swasti jooga ühendab asenditesse sisenemise ja nende lõpuni tunnetamise tasase tempo keerulisemate, kohati füüsisele või teadvusele nõudlikemate harjutustega. Eelnevat kogemust või erilist füüsilist ettevalmistust see siiski ei nõua, on jõukohane eale vaatamata ja sellega võib alustada mistahes hetkel. Dharma Swasti joogat omandatakse võrdsete tsüklitena. Üks 60 min praktika koosneb 40 min hathast ja 15 min tegevusest teadvusele. Kuus on 2 x ühine füüsiline praktika ja hiljem 1 x meditatsioon või satsang. Nagu jooga nimigi ütleb, on see pikem teekond (omandamine-mõistmine-kogemine) ja sestap jaotatud 3. astmeliseks. Selle käigus tutvutakse nt ka joogasuutrate ja muu vajaliku toestava materjaliga jooga paremaks integreerimiseks oma igapäeva. Kogu Dharma Swasti jooga praksis omandatakse mitmes tsüklis.
Dharma Swasti on jooga, mille igapäevane praktiseerimine aitab meil end täiuslikult realiseerida elu mistahes valdkonnas. Dharma Swasti jooga koosneb erinevatest keha ja teadvust vormivatest osadest: hatha e. füüsilised harjutused; pranayama’d e, hingamisharjutused; dhyana’d e. meditatsioonid, joogafilosoofia, teadmised chakra’test e. energiakeskustest, mudra’dest (sõrmejooga), afirmatsioonidest; teadlikkuse suunamist, tervendamisest, yoga nidra’ st jpm. Dharma Swasti jooga on terviklik õpetus, mida realiseeritakse vaid läbi igapäevase praktika.
Esmased teadmised jõuavad õpilaseni asendite õppimise ning 1. astme pühendusel antavate algteadmiste kaudu. Siin saadakse lisaks füüsilistele ka esimesed hingamise ja keskendumise harjutused, samuti esmased teadmised toitumisest ning muust kasulikust. Näiteks, kuidas on lihtsaim viis joogat igapäevaellu integreerida, kuidas luua iganädalane rütm, kuidas tegeleda joogaga väljaspool kodust keskkonda või reisli olles ning muud kasulikku. Neid teadmisi värskendatakse regulaarsete õpilaste kogunemiste satsang‘ de ajal (teadmiste-tarkuse hetk). Tervikuna on asendeid 27 ning astme pühendusi kokku kolm. Kui asendid jäävad samaks, siis meditatiivsed praktikad ning hingamisharjutused süvenevad. Oluline on fakt, et pühendusi antakse tsüklite kaupa ning ühe tsükli vahe on vähemalt üks aktiivne praktiseerimise aasta.
Iga tsükliga ei lisandu vaid ainuüksi harjutusi-tehnikaid, praksis ise muutub sügavamaks läbi praktiseerija endaga tuttavamaks saamise kaudu. Inimene õpib üsna andekalt ja ei ole vaja peljata, et miski on liialt saavutamatu. Kõik saabub omal ajal. Teadmised ning nende praktiline tulemus annab endast märku just Sulle sobival hetkel, ole mureta. Ning ükski ülesanne ei ole liialt suur või raske, et sellega lõpuni minna- see on iidne teadmine, kuid ka Dharma Swasti igapäev.
Klassikalise jooga liigituse järgi on Dharma Swasti Jnana (teadmiste) jooga.
Kogu jooga on oma lähenemiselt ka Bhakti jooga- armastuse ja alistumise ning seeläbi tõelise teenimise jooga.
Teenimine ise ei ole midagi muud, kui tasakaalu loomine oma teel, tuleviku eest hoolitsemine tänases päevas. Karma (otsetõlkes tegu- Skr.k) just sellisel kujul end loob ja teostab- mineviku teod annavad tulemuse tulevikus. Kuivõrd see on paratamatu evolutsiooni osa, ei ole selles midagi müstilist. Kui oskad oma rada käia plekitult, ei ole põhjust ka ebameeldivusi oodata.
On levinud irooniline sõnakõlks- ‘karmavõlg’. Enamasti inimesed ei mõtle selle sisule, samuti nagu nad ammu enam ei mäleta lausungi tegelikku tähendust, kui hinegpõhjast hüüatavad ‘Sa püha jumal!’. Kuid see kõik on lihtne evolutsiooniline ringkäik ja taasloomine, olgu see sinu kujutluses ja tajumises lõputu spiraal või iseseisev ring. Aga ring on ta kindlasti. Küllap oled märganud nähtuste korduvat iseloomu. Mõneti võib tunduda see tüütu- jälle sama seis. Kuid need seisud ongi meile selleks antud, et teha seekord midagi teisiti, uuesti alata- nii elamise terviku mõttes kui ka igapäevaselt, lihtsates väikestes asjades. Lihtsam loogika ütleb selle kohta, et kui reisida iga korda samasse kohta samade tingimustega, samas suunas ja sama vahendiga (ühe päevaga, autoga, mäe juurest jõe äärde näiteks), siis ongi see reis alati sarnane. Kui vahetada viisi või sihtmärki, muutub kogu olukord oluliselt ning seeläbi ka kogemus.
Olla puhtam, lihtsam, tasakaalukam, selgemini mõistetav juba praegu.
Kui ülal sai loetletud jooga komponente, siis on veel paar olulist teadmist, millest Dharma Swasti lähtub ja kinni peab. On levinud arusaam, et jooga on ainuvõimalik läbi müstitsismi ning religioossuse. Dharma Swasti jooga tuletab meelde, et mistahes komponentide kasutamine (mantrad või tulerituaalid) sõltub nende lõplikust eesmärgist- nagu näiteks on seda ka teater, mis pärineb tseremooniast. Tseremoonia oli aga kunagi vaid lihtsalt rituaal, et saada loodusega ühendust, seega praktiline suhtluse vorm. Jooga tervikuna sõnastab end ennekõike inimese arenguga tegelevaks, inimese võimeid arendavaks. Sinna hulka kuulub ka surma (vananemise) ennetamine. Sestap tulebki siin mainida eraldi lisaks jooga tehnikatele ka õiget isiklikku suhtumist (vaadet kogu elule, sh. enda olemusse ning eesmärki) ja õiget toitumist. Kokkuvõtvalt- joogi teeb kõik, et olla eluterve, täiuslik, püsivas harmoonias ning aidata teisi. Nii lihtne see ongi- sest kõik tuleb sinu juurde tagasi, mille sa kord teele oled saatnud.
Milleks siis endale kannatusi valmistada, selmet sellest kõigest rõõmu tunda?
See jooga, mida me täna Lääne kultuuris tunneme, ei ole see, mida paljud armastavad rõhutada- ligi 4000 aastat iidne. Jah, tema juured on kaugel, selles mõttes. Tuldud tee on pikk ning kogemuste hulk, mis sellel kogetud, mõõtmatu. Tänasel ühiskonnal on see puudus, et hoolimata jooga kasulikkuse mõistmisest, püütakse teda ikka kasumlikuks pöörata: mida ta mulle annab? Selliselt kaotab jooga aga oma mõtte ja ei anna midagi, kui ei ole mõistetud tema olemust: keha ja vaimu ühendamine. Tuua taas kokku, mille kosmos kord lahutas, kui inimene liialt upsakaks (loe: enesekeskseks) muutus.
Oriendi maailmavaadet usub imet. Kui me välistame Ime, jääb kõrvale inspiratsioon (loovus) ning taipamised (ühisteadvus). DSY hoiab selle kõik kenasti alles.
Igatsus
Kord jõuab igal elus kätte hetk muutuseks. Igaüks märkab, et igapäevane normaalsus muutub- kas on seal pidev millegi puudumise tunnetus, seletamatu igatsus millegi järele, väsimus käidud rajast, soov muutuse järele, lihtsalt tõlgendamatu rahulolematus või midagi muud sarnast.
Sageli arvatakse, et peab olema suur sügav vapustus, et silmad lahti läheks ning tõsi, vahel see täpselt nii ka on- korraga näed kõike teisiti. Seepärast kutsutakse seda nähtust sageli ka ärkamiseks. Justkui kae oleks silmadelt langenud. Igaühel saabub see eluhetk erinevalt, kuid ta saabub. Inimesed tavaliselt sellest väga ei kõnele. Ei ole harjutud, peetakse tavaliseks, tihti arvatakse ka, et see on seotud vaid mentaal-füüsiliste muutusprotsessidega inimese kehas: murdeiga, keskea kriis jms. Tegelikult on see inimese arengu loomulik osa ning jooga on sellest teadlik. Sestap soovitab DSY olla selle hetke suhtes eriti tähelepanelik ja tundlik, sest see võib tuua sinu ellu igavikulise pöörde paremuse poole. Nagu öeldud- esineb see hetk elus igal inimesel, märkavad seda kõik, kuid nö. õigesti kasutada mõistavad vaid vähesed. DSY julgustab sind sel hetkel see muutus läbi teha, et edasi oleks vähem takistusi sinu uues harmoonilises elus. On rõõm anda siin paar lihtsat märksõna, mis aitab selle äratundmisel, et julgeksid uue vastu võtta.
- Null Punkt on tühjus. Tunned end väsinuna kõigest, tunned, et käesoleval hetkel ei ole algust ega lõppu. See on selline Null Punkt, mis vahel ei pruugi olla ei ärritav ega ka innustav (uue igatsus).
- Tühjus, kuid sind valdab seletamatu erutus, ärevus või elevus. See on ootus uue tundmatu ees. Sa tead, et midagi on kohe-kohe tulemas, kuid sa ei tea täpselt, mis või mis kujul. Kuna sa ei tea, kas tulev on nö. hea või halb, ei oska sa ka seisukohta võtta, see tekitab ebakindlust ja see on loomulikult ebameeldiv. Tea siis, et ta tuleb niikuinii ja parim viis tasakaal säilitada on lihtsalt lasta tal tulla. Kui see kohal on, küllap siis on näha.
- Tühjus, mille taga on väsimus. See on selge märk, et vanad viisid ja tavad su elus enam ei tööta ja on aeg uuenduseks. On loomulikult kõhklus, mis sind tagasi hoiab- endine viis on harjumuspärane ja raam, milles toimetad, turvaline.
- Sa tunned end rohkem tundliku ja haavatavamana kui enne, kuid samaaegselt omamoodi tugevamana. Sul on raske leida ühist keelt sõpradega, kes ei hooli või ei jaga seda sinu tundlikkust.
- Lugedes oma teele sattuvaid erinevaid õpetusi, mis ise jäävad sulle esialgu tabamatuteks, harmoneeruvad need ometi sinuga, tekitavad sinus kõlapinda. Sa mõistad neid, isegi kui ei oska ise nende sisu edasi anda või küsijale lahti seletada. Sinu jaoks on nende ideed olemuslikud ja iseenesest selged.
- Kui sa jääd selles Null Punktis vaikseks ja pöörad pilgu sissepoole,tunned sa end… kohal. Hea on olla.
- Tunned ühtäkki hardust ja austust õpetajate ja nende vastu, kes on enne sind sellele teele pühendunud. Rõõmu- või tänupisarad tekivad spontaanselt, eriti kaastunde või pühendumuse tunnistajana.
- Sinu soov muutuse järele või luua midagi uut ning loominguline võimekus on lahti. Alati ei pea see olema fundamentaalne elumuutus.
- Tunned? Ka lihtsalt puhtana uuele ajale vastu minna on sügav. Kui sa oled siin lugemas neid ridu, tea, et muutus sinus on juba alanud. Sa oled kohal.
Dharma Swasti Yoga on takistuste ületamise jooga
Õpetaja
Õpetaja Tamur on Dharma Swasti joogi, Kriya Yoga 3. astme meister, ning läbinud Vipassana International Academy kõrgema meelepuhastuse ja tasakaalu loomise treeningud. Tamur on õppinud joogat Sri Iswarananda ja Yogacharya Satchidananda juures ning täiendanud end regulaarselt Tamil Nadu (India) templites 2013, 2014 (Navagrah) 2015.a. Enesetäiendus Annamalaiyar templis, Sri Aurobindo, Sri Ramana Maharshi ning Sri Vast aaśramites (Tamil Nadu, India) toimus 2016-2019 ning on järjepidev. Tamuri rännakud ning retriidid algasid 2013. aastal. Ta on uurinud Vipassana ja Anapana meditatsiooni ja Yoga Biomehaanikat, samuti Non-dual Šaiva Tantra joogat.Tamur jõudis jooga jagamiseni 2017. aastal Arunachala mäel Thiruvannamalais, Indias, oma õpetajate juhatuse toel ja Prem’i ettekuulutuse ning Kali preestri õnnistuse läbi. Seda kutset kinnitavad ka ettekuulutused nadi astroloogia (Vedic Astrology) palmilehe lugemised ning Prem’i kanaldus Tamuri käesoleva eluetapi ning tuleviku kohta.
Dharma Swasti anti Tamurile abiks, kui ta üha ja üha koges vaatamata omale headele ideedele ning soovidele ikka ja jälle takistusi. Hoolimata armastusest kogu maailma ning selles leiduva vastu, hoolimata oma sügavast tundlikkusest kohtas ta sageli inimeste ja enda valu, ignorantsust, hoolimatust, väsimust, passiivsust ja hirmu; aga ka põlgust, eelarvamusi, positsioonist lähtuvaid hoiakuid jpm. Palju muud, mis … on tegelikult inimesele ebavajalik. Samaaegselt sellega kohtas aga Tamur ikka ja jälle säravaid silmi, unistusi rõõmu ja täiuslikkuse järele, soovi ületada hirme ning eelarvamusi. Õpilased küsisid ja Tamur püüdis vastata nii hästi kui oskas. Kui ei osanud, küsis omakorda ja sai vastused. Ühel päeval soovisid õpilased soovisid koos temaga harjutada ja nii oli Dharma Swasti kehastunud. Sest tõde ja tarkus sünnib ikka dialoogis, ta ei ole kunagi kivinenud, on alati voolav. Kui ta seda enam ei ole, on temast saanud dogma, mitte heas mõttes Absoluut. Absoluudi ja dogma vahe on selles, et Absoluut ongi alati, mistahes olukorras tunnetatav kuna ta on voolav, seega kõikehõlmav, absoluutne. Dogma seda ei ole, ta on kivinenud ning seetõttu puruneb ta ühel päeval tugevama põrutuse peale kildudeks. Dharma Swasti praktiseerijad usuvad, et õpetus ei kivine. Õpetus on elav kuni õpetaja on siin ja on õpilastel on küsimusi.
Takistuste all mõistetakse Dharma Swastis nii isiklikke loomuomadusi, külgekorjatud pooltõdesid kui ka ebavajalikke mõttemustreid ning soovimatuid emotsioone. Need kõik on üldjuhul omavahel nii läbipõimunud, et vahel on juba väga raske vahet teha, kuis kõik alguse sai. Teine pool sellest kõigest on meie isiklik tempel: Sinu keha. Füüsilised asendid ning harjutused realiseerivad igal hetkel meie teadvuse olemust- kõikvõimalikku suutlikkust. Keha parandab end ise- ainult luba tal seda teha, armasta teda ning loo selleks tingimused.
Nii saab lahutatu üheks. Ma hingan Kõiksusega kooskõlas.