Coachingu abil on võimalik parandada organisatsiooni tulemuslikkust, organisatsiooni liikmete omavahelist suhtlemisoskust ja meeskonnatöö efektiivsust (Civitta & Estonian Business School [EBS], 2015). Eestis on kasvanud huvi coachingu vastu, seega on palgatud nii juhtidele kui ka meeskondadele ettevõtteväline coach (Civitta & EBS, 2015), et avada inimese kogu potentsiaal tulemuslikkusele ja edukuse saavutamiseks. Coach (arengutreener) on võrdne vestluspartner, olles täielikult kohal toetamaks coachee’d lahendust leidma ehk coach vastutab protsessi eest ja sisu loob coachee, kes püstitab teema ja eesmärgi ja valib tegevussammud. (Bresser & Wilson, 2010). Coach ei paku lahendusi, on eelarvamusteta, ei anna hinnanguid ega nõu, ei avalda arvamust, vaid on kohal ja aitab lahendusi märgata. Coachee’l on tahe jõuda lahenduseni ja ta pühendub protsessile. Ettevõtluses kasutatakse coachingut eriti just juhtide arendamisel, sest läbi selle kasvab juhi enda huvi coachingu vastu ja ta hakkab ka ise kasutama coachingu tehnikaid enda juhtimisstiilis. Meeskondade coaching on mõnes mõttes organisatsioonile isegi tõhusam, kui individuaalne coaching, kuna protsessi mõjutab grupidünaamika ja see loob organisatsioonis koostöö ja pühendumise (Vesso, 2016). Coaching on oluline tugi professionaalse arengu ja tulemuslikkuse saavutamise protsessis (Gray, 2006). Just seetõttu on antud uurimuse eesmärk välja selgitada coachi enda professionaalset arengut toetavad võimalused lähtudes Eesti ICF poolt akrediteeritud coachide kogemusest. Uurimuse tulemusena saab välja tuua professionaali arengu toetamise võimalustena: pideva praktilise tegevuse olulisuse ehk coachimine koos erinevate “tööriistade” kasutamise ja eksperimenteerimisega, reflekteerimise (enda, olukordade), supervisiooni kasutamise, töö tagasisidega, panustamise valdkonda, mille all mõeldakse kogukonna liikmeks olemist, valdkonna uurimist (koolitused, koolitamine, valdkonda puudutav kirjandus) ning selle kõige enda töösse rakendamise. Samuti on oluline coachi isiklik vaimne ja ka füüsiline areng. Uurimistöö tulemused toetavad coachi arengu planeerimisel ja aitavad teadvustada professionaalse arengu võimalusi. Tulemusi saab arvesse võtta coachide väljaõppe ning täiendõppe programmide loomisel ja rakendamisel lähtudes just Eesti coachide vajadusest.